Mooste mõisa lugu
Mooste mõisa (saksa k Moisekatz) ajalugu algab 16. sajandist, kui Poola kuningas Stefan Batory läänistas mõisa ala Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile. Mõis käis läbi paljude omanike käest. 1810. aastal omandasid selle von Nolckenid, kelle kätte jäi paik ca sajaks aastaks ning tänu kellele tunneme Mooste mõisa tänapäevasel kujul.
Suuremad ehitustööd algasid mõisnik Eduard von Nolckeni käe all Mooste järve lõunanõlval eelmise sajandi alguses. Mõisa hakkasid Nolckenid, kellele kuulus Liivimaal lausa 15 mõisavaldust, rajama 1905ndal aastal ehk ajal, mil mõisaid enamasti põletati. Sissetuleku andis põllumajandus ja piiritusetootmine. Mõisnikul pidi ehituseks olema piisavalt vahendeid, sest ehitustööd võeti ette laialt ning kogu suur kompleks rajati vaid kümne aastaga. Kokku ehitati 23 hoonet, millest 20 on alles ning valdavalt renoveeritud ja kasutuses.
Üks uuemaid mõisaid
Eduard von Nolcken käe all sai Mooste mõisast Lõuna-Eesti üks kaunemaid mõisakomplekse. Ta on Eesti mõisate hulgas üks uuemaid.
Mõisa kahekorruseline heimatstiilis peahoone valmis August Reinbergi projekti järgi 1909. aastal. Hoonel on kiltkivikatus ning arvukalt ärkleid ja karniise. Kõrge soklikorrusega härrastemajale on iseloomulikud keerukad ja dekooririkkad detailid. Akende ja uste piirded on puhtast tellislaost. Otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus.
Siiski ei tee Mooste mõisa nii unikaalseks ja eriliseks mitte uhke peahoone, vaid suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Need on valdavalt valmistatud maakivist ning kaunistatud tellistega. Avarat kompleksi ümbritseb kaunis uhkete väravatega maakivimüür, mille ühes nurgas troonib koguni kellatorn. Siinsed majandushooned paistavad silma uhkete kaunistustega.
Segased ajad
Mõisakompleks võõrandati von Nolckenitelt aastal 1919. Mõisa peahoones hakkas tegutsema kool. Tänagi töötab härrastemajas Mooste Mõisakool, kus põhiharidust saab sadakond last.
Esimese Eesti vabariigi ajal tegutses Moostes riigimõis, kes majandas edasi mõisa kombel. Viinavabrikus tehti endiselt viina, veskis jahvatati vilja ja lautades peeti loomi.
Nõukogude ajal toimetas kompleksis Mooste näidissovhoos, kes samuti hooneid kasutas, kuigi mitte enam sihipäraselt. Näiteks hobusetall ja lehmalaut olid nüüd kasutusel viljaladudena, sõiduhobuste tallis oli sovhoosi algusaegadel klubi, kus näidati ka kino. Tänane Folgikoda oli sovhoosi lõpuni hoopis viljaladu ja -veski.
Kõige kurvem aeg Mooste kaunile hoonetekompleksile saabus siis, kui mõis 1990ndatel Soome ärimeestele müüdi. Nad said selle odavalt kätte, kuid ei teinud lagunevate hoonete päästmiseks mitte midagi. Kompleks oli võssakasvamas ja kedagi hoonetes ei elanud.
Mõne aja pärast ostis tollane Mooste vald hooned tagasi ning 2000. aastate alguses sai vallavanem Ülo Needo (pilt meie Ülost) eestvedamisel alguse nende renoveerimine, abiks mitmesugused Euroopa fondidest saadavad toetused.
Renoveerimise algus
Nii mõnigi hoone oli 2000. aastate alguseks juba haletsusväärses seisus. Eriti hull oli lugu viinavabriku ja linakoja hoonega. Esimesena võetigi ette linakoja hoone, sest kui siin oleks oodatud töödega veel mõni aasta, oleks ta hakanud kokku kukkuma. Katus oligi majal juba sisse varisenud. Muide, linakoja nimetus tuleb siin asunud Jõgeva sordiaretusjaama linakasvatuse katsejaama järgi. Täna tegutseb hoones hubane Linakoja külalistemaja, kohvik Sume Sõstar ja mõisa külastuskeskus-infopunkt.
Paljudele on Mooste mõisa sünonüümiks Folgikoda, kus pidevalt toimub igasuguseid üritusi ja kontserte. Vanasse karjalauta rajatud Folgikoda on hinnatud esinemispaik, siin astuvad üles Eesti ja välismaa staarid ning tullakse kontserte nautima lähedalt ja kaugelt. Saali mahub kontserti kuulama 600 inimest. Igal kevadel leiab siin aset rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Eluhelü.
Folgikoja hoone teisest otsast leiab täna Villakoja, kus käsitöömeistrid valmistavad ja müüvad kõikvõimalike lambavillatooteid.
Igal hoonel on uus otstarve
Endises tallihoones on end sisse seadnud Savikoda ja puutöökoda. Savikojas tutvustatakse traditsioonilist Lõuna-Eesti saviehitust, puutöökojas valmivad traditsioonilised puitaknad ja uksed, kaunid puittrepid ning pitsilised verandad.
Omal ajal mõisale rikkust kogunud Viinavabrik asub teistest hoonetest veidi eraldi, otse Mooste järve kaldal. Kenasti korda tehtud hoones tegutseb hotell ning restoran.
Endises härrastemaja ruumides tegutseb Mõisakool, meiereist on saanud tervisekeskus ja mõisa veskist Mooste Veskiteater.
Mõisa viinakelder-elamust kostab täna rahvamuusikat, sest siin tegutseb juba kaheksandat aastat Mooste Rahvamuusikakool, kus sirgumas on uus rahvamuusikute põlvkond.
Viimati renoveeriti sõiduhobuste tall-tõllakuuri, kust leiate kauni Saviukumaja toodete salongi ning MTÜ Eestimaaehituse koolituskeskuse. Juba on plaan järgmisena korda teha Mõisakooli vastas olev aidahoone, kuhu võiks tekkida kunstigalerii.
Mooste mõis on sarnaselt teistele Eesti mõisatele üle elanud väga segased ajad ning olnud lähedal täielikku unustusse vajumisele ja võssakasvamisele. Tänase mõisa peale vaadates võiks aga Mooste mõisnik von Nolcken väga rõõmustada, sest tema 100 aastat tagasi rajatud mõisast on saanud kohaliku kultuurielu ja ettevõtluse keskpunkt.
