Põnevat ümbruskonnast
Taevaskodade matkarada (kaugus Moostest 16 km)
Ahja jõe ürgorus asuvad maalilised Suur- ja Väike-Taevaskoda. Nii nimetatakse hiiglaslikke liivakivipaljandeid, mis kõrguvad seinana jõe kohal. Taevaskodasid teatakse kui Eesti tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi.
Tegelikult leidub siin palju enamatki - mitmeid allikaid ja filmist Viimne Reliikvia tuttavaks saanud paiku. Taevaskojas on mõnus matkata 3-kilomeetrisel ringikujulisel matkarajal, mis varustatud infotahvlitega ning läbib kõiki ümbruskonna tuntumaid vaatamisväärsusi.
Meenikunno raba (Moostest 37 km)
Räpina vallas Nohipalo külas asub Meenikunno raba, mis paljude loodushuviliste lemmikkoht. Tegu on ilusa puhkealaga, kus saab jalutada 5,8-kilomeetrisel ringikujulisel matkarajal. Päikseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on ehitatud uus laudtee, mida mööda saab sõita ka lapsevankri või ratastooliga.
Põrguskäik ehk Ilumetsa meteoriidikraatrid (Moostest 35 km)
Räpina vallas Ilumetsa külas asuvad Eesti ühed tuntumad meteoriidikraatrid. Neist suurima nimi on Põrguhaud, kuhu viib ka mõnusalt lühike matkarada, mis sobib ka neile, kes erilised matkahundid ei ole. Rada algab Põrguväravaga ning raja ääres on humoorikad puuloomad.
Maanteemuuseum (Moostest 28 km)
Endises Varbuse postijaamas Põlvamaal asub Eesti Maanteemuuseum, kus leidub põnevat uudistamist nii suurtele kui väikestele masinahuvilistele. Siin saab aimu nii sellest, kuidas vanasti ühest paigast teise liiguti, mismoodi ja milliste masinate abil teid rajati, kui ka tranpordi arengust tänapäeval. Muuseum on väga interaktiivne, kuid siin leidub ka küllaga eksponaate, mida saab katsuda ja kuhu lausa sisse minna.
Räpina linn (Moostest 21 km)
Võhandu alamjooksul asuv Räpina on eelkõige tuntud kahe asja poolest: siin asub Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte (Räpina Paberivabrik) ning ainukene aianduskool Eestis. Taaskasutataval tehnoloogial põhinev paberiveski alustas Räpinas tööd juba 1734. aastal. Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit.
Räpina aianduskoolist on viimase ligi 100 aasta jooksul tulnud põlvkondade viisi aednikke. Samas aianduskooli juures asuv Räpina mõisa ehk Sillapää lossi park on üks liigirikkamaid ja kõige paremini hooldatud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke Eestis.
Setomaa (Moostest 40 km)
Eesti kagunurgas asuv Setomaa on üks omapärane paik - setodel on oma keel ja traditsioonid, mida ajast-aega jälgitud ning au sees hoitud. Setomaa kultuurielu on rikas ning sinnakanti tasub minna mõnel pidupäeval: Seto Kuningriigi päeval, Seto Leelo päevadel, kirikupühadel, kirmaskitel ehk simmanitel.Kindlasti otsige võimalust kuulata seto leelot, mis on kantud ka UNESCO vaimse pärandi nimekirja ning proovige Seto traditsioonilisi sööke sõira, suulliimi või paksu putru.
Piusa koopad (Moostest 52 km)
Võru maakonnas Piusa raudteejaama juures ilusas männimetsas asuvad Piusa koopad, mille on kaevanud inimese käsi. Koopad rajati klaasiliiva kaevandamiseks ning käike on männimetsa alla ca 20 kilomeetrit. Külastajatel pole varinguohu tõttu lubatud koobastes ringi uidata, kuid samas asub juba mitu aastat Piusa külastuskeskus ühes kinosaali ja arvukate eksponaatidega. Koos giidiga saab külastada ka muuseumkoobast. Piusal korraldatakse ka nahkhiireretki, sest Piusa koobastik on Baltikumi suurimaid nahkhiirte talvitumispaiku.
Piirissaar (Moostest 45 km)
Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi ja Lämmijärve kohtumispaigas. 7,5-ruutkilomeetrisel saarel on kolm küla. Suviti on siin elanikke ca 200, talvel aga vaid kümnendik sellest. Siinne kogukond on elanud väga eraldatud elu, traditsioonilisteks tegevusaladeks on kalapüük ja sibulate kasvatamine. Piirissaarel on kõige parem ringi vaadata suvel, kui töötab regulaarliin Laaksaare sadamast. Autoga pole mõtet saarele minna ning ka toidukraam tuleks kaasa võtta, sest kauplust saarel pole.
Parima ülevaate Põlvamaa vaatamisväärsustest ning põnevatest tegevustest leiate Navicup interaktiivselt kaardilt.